Läänemaa Koolide koostööpäevad Tuksis 2016 22.ja 23.augustil
Enne kooliaasta algust võtsime maakonna õpetajate, koolijuhtide, Lääne Maavalitsuse, heade partneritega TÜ Haapsalu Kolledžist ning LHU meekonnaga aja maha ning istusime pisut enne teeleminekut.
Tuksi oli kogunenud 206 inimest ning vihmasest hommikust hoolimata veetsime suurepärase päeva koos kolleegidega oma maakonna koolide korraldatud töötubades. Ette oli valmistatud 8 "tööriistakohvrit", kuhu piilusime, et uude kooliaastasse mõned head "tööriistad" kaasa võtta.
Jagasime osalejad 8 klassiks, mida juhatasid klassijuhatajad. Nende juhendamisel läbiti LHU valdkondlikud töötoad, kus löödi aktiivselt kaasa ning jagati mõtteid.
Vahepeal kuulasime Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Martin Saare mõttemõlgutusi õpetaja identiteedi teemal, arutlesime temaga koos, kas õpetaja on teenindaja või teenija, kas peaks end laskma juhtida või juhtima ise. Saime kuulda, et olulistes teemades kaasarääkimisel on meil endil suur osa ja õpetamist võiks võtta kui tasustatud õppimisvõimalust.
Täname kõiki, kes aitasid päeva meelejäävaks muuta!
Kokkuvõtted töötubadest koostas Lääne Maavalitsuse Haridus-ja sotsiaalosakonna nõunik Mare Tereping.
Enne kooliaasta algust võtsime maakonna õpetajate, koolijuhtide, Lääne Maavalitsuse, heade partneritega TÜ Haapsalu Kolledžist ning LHU meekonnaga aja maha ning istusime pisut enne teeleminekut.
Tuksi oli kogunenud 206 inimest ning vihmasest hommikust hoolimata veetsime suurepärase päeva koos kolleegidega oma maakonna koolide korraldatud töötubades. Ette oli valmistatud 8 "tööriistakohvrit", kuhu piilusime, et uude kooliaastasse mõned head "tööriistad" kaasa võtta.
Jagasime osalejad 8 klassiks, mida juhatasid klassijuhatajad. Nende juhendamisel läbiti LHU valdkondlikud töötoad, kus löödi aktiivselt kaasa ning jagati mõtteid.
Vahepeal kuulasime Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Martin Saare mõttemõlgutusi õpetaja identiteedi teemal, arutlesime temaga koos, kas õpetaja on teenindaja või teenija, kas peaks end laskma juhtida või juhtima ise. Saime kuulda, et olulistes teemades kaasarääkimisel on meil endil suur osa ja õpetamist võiks võtta kui tasustatud õppimisvõimalust.
Täname kõiki, kes aitasid päeva meelejäävaks muuta!
Kokkuvõtted töötubadest koostas Lääne Maavalitsuse Haridus-ja sotsiaalosakonna nõunik Mare Tereping.
Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Martin Saar mõtteid mõlgutamas
Martin Saarega koos said koostatud ka maakonna koolide töökuulutused. Vaata, milliseid isiksusi õpetajaks oodatakse:
| läänemaa_koolide_tööpakkumised_tuksis_2016.docx |
Töötuba nr 1 - Hindamine ja tagasiside.
Vormsi Lasteaed-põhikooli õpetajad Kadi Kivilo, Annika Adams ja Maibritt Kuuskmäe tutvustasid oma koolis kasutusel olevat eksperthinnangute süsteemi. See on sisuliselt iga õpilase individuaalse arengu kaardistamise, iga lapse arengu kollegiaalse jälgimise, analüüsi ning tagasi- ja edasiside andmise vahend. Ühtlasi võimaldab see jälgida koolis toimuvaid suunitlusi. Räägiti vahendi eesmärkidest ja seostest LHU indikaatoritega, tutvustati hindamisskaalat. Et eksperthinnangute süsteemiga seoses üles kerkivad ideed ja küsimused õhku visata ning taas kinni püüda, rakendati rühmatöö meetodit.
| hindamise_skaala_ja_mida_hinnatakse.xlsx |
| näide1.pdf |
| töötoa_materjalid_-hindamine_ja_tagasiside-_tuksi_2016_vormsi_meeskond.docx |
| näide.pdf |
Töötuba nr 2 - Digipädevuste kujundamise teed ja eesmärgid
Uuemõisa Lasteaed-algkooli direktor Maia Tohver, õpetajad Sirje Sinitskaja ja Triin Ollema näitasid, kuidas ühendada traditsiooniline lauamäng ja digivahendid ning tutvustasid läbi praktilise tegevuse mõningaid õppetöös kasutatavaid rakendusi. Küsimusele, kas tänases koolis on tõhusam digiõpe või traditsiooniline õpe, vastasid nad, et üks ei välista teist, traditsioonid ja tehnoloogia võivad käsikäes käia. Kui oled lossid õhku ehitanud, ei pea sinu töö tingimata tühja minema; nende koht ongi PILVES. Rajame koos neile alusmüüri. Hunnik äppe pole enam hunnik äppe hetkest, kui kas või üksainus õpetaja neid vaatab ja sealt ühe oma tunni jaoks välja valib.
Kuidas see kõik toetab meeskonnatööd? Ülesannete lahendamiseks määratakse meeskonnas rollid. Ülesannetest tuleb ühtmoodi aru saada, jõuda kokkulepeteni. Tekkima peab dialoog/vestlus, mille juures on olulised kuulamisoskus ja küsimuste esitamise julgus. Liikmed peavad üksteist märkama, kuulama, respekteerima. Vastused saadakse ühiselt arutledes ja tegutsedes, keegi ei tohi/saa kõrvale jääda.
Töötoas osalenutele pakuti oma „tööriistakohvrisse“ kaasa võtmiseks järgmist:
- Rakendused - õppimist, ettevõtlikust ja loovust toetavad.
- Aktiivsus - tahe ja oskus uut ja vana liita.
- Huvi - tehnoloogia ühe osana õppetööst.
- Usk - veendumus, et kõik tulevad toime.
- Loovus - sideme loomine asjade vahel, millel varem seoseid ei märgatud.
- Oskus - harjutamise ja katsetamise tulemus.
- Leidlikkus - originaalsus, erinevus tavalisest.
- Uudishimu - uute võimaluste nägemine ja proovimine.
| mõned_head_rakendused.docx |
Töötuba nr 3 - Kollegiaalsus, meeskondlik õppimine, lõimitud õppetegevuste planeerimine ja rakendamine.
Uuemõisa Lasteaed-algkooli noored õpetajad Saskia Voogla, Everin Häggblom ja Triin Ratas panid õpetajad koostööd tegema läbi lõimitud tegevuste, see tähendab eesmärgile jõudmist läbi suhtlemise, liikumise, loova ja loogilise mõtlemise. Koostöö võimaldas näha oma kaaslaste vaatenurki, leida viise kommunikatsiooniks nii rühma siseselt kui ka rühmade vaheliselt ning arendada oskust läbirääkimisteks ja suurendada empaatiavõimet.
Töötuba nr 4 - Tänapäevased õppemeetodid kui õppe-eesmärkide saavutamise vahend
Palivere Põhikooli õpetajad Lehte Jõe ja Kristel Tereping tutvustasid igas rühmas ühte meetodit, mida olid ise läinud õppeaastal koolis läbi katsetanud. Põhisõnum oli õpilaste koostöö erinevate ja võib-olla varem kasutamata vahendite ja meetodite abil. Märksõnadeks Suur Tõll, putukad, raamatukarp, trips-traps-trull, fotoromaan arvutis. Tööriistana sai õpetaja töötoast kaasa võtta kas idee nutiseadme kasutamiseks või meetodi, mida oma ainetunnis rakendada.
Töötuba nr 5 - Õppimiskeskkonna loomine, sh juhtimine, motiveerimine ja rahulolu
Kullamaa keskkooli õpetajad Riina Leidsalu ja Heli Mäe lähtusid töötoa planeerimisel asjaolust, et õppeprotsessi efektiivsus ja tulemus sõltub sellest, milline eeltöö on tehtud ja kuidas õppeprotsessiks häälestutakse. Selles tegevuses on esmatähtis õpetaja enda häälestus. Teema esitamiseks valiti omapärane vaatenurk: metafoor kui õpetajarolli peegeldus. Töötoas osalejatel tuli olla loov ja loominguline ning püüda erinevaid metafoore lahti seletada. Päris keeruliseks osutus enda kui õpetaja metafoorina kirjeldamine, sest sundis oma identiteedi üle järele mõtlema, kuid tekitas ka palju rõõmsat elevust.
| läänemaa_õpetaja_läbi_metafooride.docx |
Töötuba nr 6 - Üldpädevuste kujundamine kui õppeprotsessi eesmärk
Haapsalu Linna Algkooli õppealajuhataja Merle Moumets ja õpetaja Lii Habak sõnastasid oma eesmärgi järgmiselt: toetades üldpäevuste arengut soodustatakse seda, et õpilased tahavad ja suudavad pingutada, naudivad õppimist, tunnevad end koolis paremini ja seetõttu ka õpiksid paremini. Meetodina kasutati ajurünnakut kui kollektiivse mälu ressurssi. Koostöömeeskonna liikmeil tuli jõuda eesmärgini, hoides häid omavahelisi suhteid, rakendades aktiivset kuulamist, jagades teiste rühma liikmetega oma emotsioone ja aktsepteerida töö käigus tekkivaid eriarvamusi.
Selle, mis kirja sai pandud, leiab SIIT!
Töötuba nr 7 - Kogukonna kaasamine, koostöö huvigruppidega ja kooli kuvandi loomine
Lihula Gümnaasiumi direktor Janar Sõber ja õppealajuhataja Heli Raavel ergutasid osalejaid mõtlema ja diskuteerima selle üle, mis on tänasel päeval kooli roll kogukonnas. Otsiti vastust järgmistele küsimustele: kes on meie kooli kogukond?, miks ja kuidas see on väärtus? kuidas alustada kogukonna kaasamisega? Näitena jagasid nad oma kooli kogemust vilistlaste ja piirkonna ettevõtjate – lastevanemate kaasamisest kooli tegevuste läbiviimisel. Ühe peamõttena jäi üles, et lapsevanemad ja kool saavad koostöös palju ära teha, kui peavad oluliseks leida aega ja võtta ses osas rohkem vastutust.
Lihula Gümnaasiumi direktor Janar Sõber ja õppealajuhataja Heli Raavel ergutasid osalejaid mõtlema ja diskuteerima selle üle, mis on tänasel päeval kooli roll kogukonnas. Otsiti vastust järgmistele küsimustele: kes on meie kooli kogukond?, miks ja kuidas see on väärtus? kuidas alustada kogukonna kaasamisega? Näitena jagasid nad oma kooli kogemust vilistlaste ja piirkonna ettevõtjate – lastevanemate kaasamisest kooli tegevuste läbiviimisel. Ühe peamõttena jäi üles, et lapsevanemad ja kool saavad koostöös palju ära teha, kui peavad oluliseks leida aega ja võtta ses osas rohkem vastutust.
Töötuba nr 8 - Sae teritamine
ehk õpetaja ja õpilase vaimse ja füüsilise tervise heas korras hoidmine lihtsate joogaharjutuste abil oli värskendavaks ja pisut üllatavakski töötoaks akadeemiliste teemade hulgas. Noarootsi kooli õpetajad Kaili Leht ja Kerli Toming näitasid ette ja kaasasid kõik töötoas olnud rahulikult hingama ning oma elu ja tegevust seeläbi mõtestama. Õppimine saab alata siis, kui hing ja keha on kohal ja tasakaalus.
| tuksi_jooga_tÖÖtuba_22.08.2016_1.pdf |
Teisel päeval, 23.augustil viis Kaitseliidu Lääne malev eesotsas vahvate noorte ja Kaidi Sitsiga läbi meekonnakoolituse, kus erinevates punktides tuli lahendada erinevaid koostööd vajavaid ülesandeid. Läbisime miinivälja, püstitasime telki, ehitasime legomaju, treenisime mälu ja lihaseid ning ravisime kannatanuid. Tegevused olid väga hästi ette valmistatud ning noorte poolt professionaalselt läbi viidud.
Päris ehmatav oli tõdeda, et alati ehk ei oskagi kriitilises olukorras vajaliku kiirusega toimetada ning ka mälu võiks pisut rohkem treenida. Samuti tuletasime tegevuste käigus meelde, et tark ei torma.
Koolitus oli väga sobilik koostööpäevi lõpetama ning andis edaspidiseks häid ideid.
FOTOGALERII LEIAB SIIT!
Toredat alanud kooliaastat kõigile!
LHU esimese õppeaasta kokkuvõtteseminar Taebla Gümnaasiumis 14.juunil 2016
14.juunil võtsime Taeblas LHU esimese kooliaasta kokku.
Veikko ja Cynne tegid väikesed kokkuvõtted kooliaasta jooksul toimunust. Koostasime ka ülevaate koolide indikaatoritega hindamise tulemustest.
Kõik materjalid leiate siit
Veikko ja Cynne tegid väikesed kokkuvõtted kooliaasta jooksul toimunust. Koostasime ka ülevaate koolide indikaatoritega hindamise tulemustest.
Kõik materjalid leiate siit
| kokkuvotted_koolidele_14juuni_2016.zip |
Rohkem fotosid leiab SIIT
19. aprillil 12:00 kutsume kõiki huvilisi Lihula Gümnaasiumisse kogemusi vahetama teemal: Kuidas kaasata kogukonda kooliellu ja selle arendamisse?
7. aprillil toimub Haapsalu Nikolai Koolis ühistreening Läänemaa koolijuhtide meeskonnale.
5. aprillil 12:00 kutsume aktiivseid õpetajaid Haapsalu Linna Algkooli kogemusi vahetama teemal: Kuidas muuta õppijat õppeprotsessi aktiivsemaks pooleks?
19. veebruaril toimus LHU PR-koolitus, mille viis läbi staažikas ajakirjanik, ERR juhatuse liige Ainar Ruussaar
Ettekanne
Ettekandest on autoriõiguste tõttu eemaldatud pilte ja uuringutulemusi.
Ettekanne
Ettekandest on autoriõiguste tõttu eemaldatud pilte ja uuringutulemusi.
9. veebruaril 10-16:00 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis valdkondlik seminar
Digipädevuste ja digitaalse kirjaoskuse arendamine.
Digipädevuste ja digitaalse kirjaoskuse arendamine.
19. jaanuaril 10-14:00 toimus koolide tuumikgruppide nõupidamine
Kuidas HLU tegevuskava on integreeritud koolide igapäevatöösse? Kuidas oma tegevuste tulemuslikkust mõõta?
Kuidas HLU tegevuskava on integreeritud koolide igapäevatöösse? Kuidas oma tegevuste tulemuslikkust mõõta?
12. jaanuaril 12-16:00 toimus Virtsu Koolis valdkondlik seminar
Kas me oleme pädevad arendama pädevusi?
(üldpädevuste mõtestamine, arendamine ja tagasisidestamine)
Kas me oleme pädevad arendama pädevusi?
(üldpädevuste mõtestamine, arendamine ja tagasisidestamine)
Kalendriaasta viimane valdkondlik seminar toimus teisipäeval, 1.detsembril kell 12-16:00 Kullamaa Keskkoolis.
Õppija küsib: kes ma olen ja kuidas mul läheb?
(õpilase arengu jälgimine, tagasisidestamine, kujundav hindamine)
Koolitaja Maria Jürimäe Tartu Ülikooli Sotsiaal-ja haridusteaduskonnast.
Õppija küsib: kes ma olen ja kuidas mul läheb?
(õpilase arengu jälgimine, tagasisidestamine, kujundav hindamine)
Koolitaja Maria Jürimäe Tartu Ülikooli Sotsiaal-ja haridusteaduskonnast.
3.novembril toimus Uuemõisa Lasteaed-Algkoolis seminar
Kuidas pääseda ainevangla üksikkongist?
Räägiti õppetöö kollegiaalsest planeerimine, lõimitud ainekavadest ja üldõppest.
Koolitasid Luule Niinesalu ja Jaana Leemet Peetri Koolist.
Kuidas pääseda ainevangla üksikkongist?
Räägiti õppetöö kollegiaalsest planeerimine, lõimitud ainekavadest ja üldõppest.
Koolitasid Luule Niinesalu ja Jaana Leemet Peetri Koolist.
20. oktoobril 2015 toimus Lihula Gümnaasium LHU indikaatorite koolitus. Esialgu uuriti keskkonna indikaatoreid. Koolitajaks oli Cynne Põldäär, koolituse kokkuvõtte leiate uudiste blogist ja pildid facebookist.
9. ja 13. oktoobril 2015 toimusid seminarid Lihulas ja Orul teemal "Keskkonna loomine individuaalset arengut toetava õpikäsituse rakendamiseks", lektoriks Ene Hiiepuu. Esitluse leiad SIIT!
8. oktoobril 2015 toimus koostööseminar Läänemaa Ühisgümnaasiumi Aulas, peaesinejaks Märt Treier. Vaata pilte meie Facebookist!
